Kontekst

See artikkel vajab toimetamist. (November 2017) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kontekst ehk kaastekst (ld contextus 'ühendumine, side')^[1] on sõna vm keelelist (lingvistilist) üksust ümbritsev ümbrus, mis võimaldab seda sõna või muud keelelist üksust tekstis mõista. Samuti võib konteksti mõista kui suhteliselt etteantud kirjaliku või suulise kõne osa, mille sisuline mõte lubab täpsustada eraldi lisanduvate sõnade või lausete tähendust. Teisisõnu, tegu on kõnesisese olukorraga, milles asuvad kindla tähendusega sõnad või väljendid.

Eristatakse verbaalset konteksti (ingl verbal context) ja sotsiaalset konteksti (ingl k social context). Tarbetekstides võib sõna tähendus selguda kontekstist, terminite puhul eeldatakse, et need on kontekstist sõltumatud.

Väide, et fraas on "kontekstist välja rebitud", tähendab mittetäielikku tsiteerimist, ilma et oleks arvestatud fraasi kasutamise asjaolusid. Näiteks kui ametnik väidab, et "süsteemis puudub korruptsioon", mängib suurt rolli keskkond, ümbrus ja olukord, milles väljendit kasutati. Selle väitega võis ametnik mõelda järgmist: "Korruptsioon puudub paljudes majandusharudes, kuid kohtades, kus see säilinud on, tuleb sellega kindlasti võidelda." Sensatsioonilisi uudiseid tehes eraldab meedia alatihti kontekstist tähtsate persoonide väljaütlemisi. Selle tõttu esitatakse meedia jälgijatele puudulikku informatsiooni või kujundatakse vale esmamulje (näiteks artiklite pealkirjadega). Ehk kontekst (semantiline olukord) on osa -väljendist, mis sisaldab informatsiooni ning võimaldab tõlgendada edaspidiseid sõnu ja lauseid, arvestades varem saadud teabe sisu.^[2]

Konteksti paremaks mõistmiseks on toodud järgmised näideted.

Noormees astub turul tundmatu kartulimüüja juurde ning küsib: "Palju maksab?" Selles kontekstis saavad mõlemad osapooled aru, et räägitakse kartulikottidest.

Kujutame nüüd olukorda, kus sama noormees astub kesklinnas tundmatu inimese ette ja küsib: "Palju maksab?" Selles kontekstis jääb mõistetamatuks, mida sooviti selle küsimusega teada, ning tekib arusaamatus.

Kontekst on seotud mitte ainult verbaalsete, vaid ka füüsiliste ja sümboolsete vm elementidega, millel on kindlas olukorras kindel mõte.

Sõna context võib inglise keelest tõlkida kui "ümbritsev tekst". See tähendab, et kõik see, mis paikneb enne ja pärast teatud sõna või väljendit, omab sõna tähenduse kujundamisel väga suurt rolli. Seega võib öelda, et kindlas kontekstis on nii öeldud kui ka veel ütlemata sõnadel kindel tähendus, mida mõistavad kontekstiväljas viibijad. Sõnal võib olla palju erinevaid tähendusi ja ainult kindlas kontekstis seoses teiste sõnaühenditega, võib mõista analüüsitava sõna tõelist tähendust.^[3] Kontekst mitte ainult ei aita avada sõna sisulist struktuuri, vaid lubab luua assotsiatsioone teiste sõnaühenditega. Selle tulemusena saadakse tekstist, kõnest vm õigesti ja ühemõtteliselt aru.^[4]

Tänapäeval kasutatakse sõna "kontekst" erinevates teadusvaldkondades: psühholoogias, sotsioloogias, loogikas, eetikas, filosoofias, lingvistikas, filoloogias, keeleteaduses.

Keeleteaduses kasutatakse konteksti tõlkimises^[5]. Tõlge peab olema täpne ja vastama lähtetekstile ning selles peab olema tagatud sisuline tõelevastavus sõltumata lähteteksti tõelevastavusest. Tõlge peab olema keeleliselt korrektne ja ühtlustatud, st peab olema tagatud sisemine järjekindlus, vastavus etteantud sõnastikele või terminibaasidele ja vastavus stiilijuhenditele. Võrreldes masinaga suudab inimene eristada sõna tähendust, toetudes vaid kontekstile, seetõttu tundub tõlgitud tekst täpne ja ladus. Tõlkijatel on raske tuua ühest keelekeskkonnast teise esialgset sisumõtet, kui neil puudub tõlgitavate tekstide kontekstuaalne taust, mis lubaks eristada sõnaühendite tähendust.

Konteksti mõistmist võib illustreerida näitega, kus kaks või enam samakujulist sõna on erineva, omavahel seostumatu tähendusega.

Näiteks sõna "keel" võib omada mitut erinevat tähendust, sest puudub kontekstuaalne taust. Keel võib olla:

1. Pehme osa suu sees, mis liigub, kui sa räägid või sööd

• Põletasin keele kuuma kohviga ära.

2. Sõnad, mille abil inimesed räägivad ja kirjutavad (keele valdamine)

• Ma õpin koolis inglise, vene, saksa ja prantsuse keelt.

3. Traat teatud pillide küljes                        

• Kitarril on kuus keelt.