KUNO

KUNO võrgustik

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond, KUNO sekretariaat (2011. aasta aprillis)
Lühend	KUNO
Asutatud	1993
Peakorter	Eesti Kunstiakadeemia
Tegevuspiirkond	Põhja- ja Baltimaad
Liikmed	16 kunstiülikooli
Ametlikud keeled	inglise
Veebileht	http://www.kuno.no

KUNO (norra, taani ja rootsi keeles Kunst Utdanninger i Norden) on Põhja- ja Baltimaade kunstikõrghariduse koostöövõrgustik.

Võrgustikku kuulub 16 Islandi, Norra, Rootsi, Soome, Taani, Eesti, Leedu ja Läti kunstikõrgkooli. Võrgustiku eesmärk on koostöö vabade kunstide akadeemilistes distsipliinides, üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsus ning erialateadmiste vahetamine piirkonna kunstikõrghariduses.^[1]

KUNO võrgustiku põhieesmärgid on:^[1]

• tõhustada kunstikõrgharidusvaldkonna kontakte ja koostööd,
• tõsta teadlikkust kunstikõrgharidusest,
• toetada kõrgema kunstihariduse debatti kõrgel professionaalsel tasemel,
• anda üliõpilastele võimalus üliõpilasvahetuseks võrgustikku kuuluvates erinevates kõrgkoolides,
• levitada Põhja-ja Baltimaade kaasaegse kunstikõrghariduse põhimõtteid ja ideid.

KUNO võrgustiku põhitegevused on:

• üliõpilaste lühiajaline mobiilsus (lühikursused 1–4 nädalat ehk ekspressmobiilsus),
• üliõpilaste pikaajaline mobiilsus (3–10 kuud),
• õppejõudude vahetus ja iga-aastane sümpoosion,
• kunstikõrgharidusalane debatt Põhja-ja Baltimaades,
• magistriõppe ühisõppekava “Nordic Sound Art”,
• ühisõppekavade arendus,
• intensiivprojektid,
• teadusalane koostöö,
• rektorite ja koordinaatorite kohtumine kord aastas.

KUNO võrgustiku tegevust suunab ja arendab neljaliikmeline juhtnõukogu. Juhtnõukogu liikmete hulgast valitakse eesistuja. Juhtnõukogu liikmesus kestab kaks aastat. Kord aastas toimub kõigi liikmesülikoolide rektorite ja koordinaatorite kohtumine, kus valitakse uued juhtnõukogu liikmed. Kõigil ülikoolidel on valimistel üks hääl.

KUNO sekretariaat ei ole paikne, vahetudes iga viie aasta tagant. 2011–2015 on KUNO sekretariaat Eesti Kunstiakadeemias. Sekretariaat on vastutav Nordplusi kõrgharidusprogrammist vahendite taotlemise ja haldamise, liikmemaksude kogumise, eelarve jälgimise ja hoidmise, stipendiumide väljamaksmise süsteemi tõhusa toimimise, võrgustiku juhtnõukogu ja rektorite ja koordinaatorite kohtumiste ja õppejõudude sümpoosioni korraldamise ja teiste ülesannete täitmise eest.

Võrgustiku 16 liikmesülikooli:

• Listaháskoli Ìslands Reykjavik
• Kuvataideakatemia/Bildkonstadademin Helsinki
• Kungliga Kunsthögskolan Stockholm
• Konstfack Stockholm
• Konsthögskolan i Malmö
• Konsthögskolan Umeå Universitet
• Konsthögskolan Valand, Göteborgs Universitet
• Kunsthøgskolen i Bergen
• Kunsthøgskolen i Oslo
• NTNU Kunstakademiet i Trondheim
• Det Kongelige Danske Kunstakademi Billedkunstskolerne
• Det Jyske Kunstakademi Århus
• Det Fynske Kunstakademi, Odense
• Eesti Kunstiakadeemia
• Latvijas Mákslas Akadémija
• Vilniaus Dailés Akademija

KUNO asutati 1993. aastal. Algselt kuulusid võrgustikku vaid Põhjamaade vabade kunstide erialadega seotud kõrgkoolid. Balti riikide kõrgkoolid liitusid võrgustikuga 2005. aastal (liitumiskutse esitati 2004. aasta võrgustiku rektorite ja koordinaatorite kohtumisel Kopenhaageni Kuninglikus Kunstiakadeemias).

KUNO võrgustiku eelarve moodustub iga-aastasest liikmemaksust ja Nordplusi kõrgharidusprogammist eraldatud vahenditest. Liikmemaks on kõigil ülikoolidel ühesugune summa, mis lepitakse kokku igal aastal toimuval rektorite ja koordinaatorite kohtumisel. Nordplusi kõrgharidusprogrammi vahendid taotletakse sekretariaadi poolt esitatud taotluse alusel.

Eelarvelistest vahenditest finantseeritakse üliõpilaste ja õppejõudude stipendiume, korraldatakse temaatilisi intensiivprojekte, korraldatakse iga-aastane õppejõudude sümpoosion ja võrgustiku rektorite ja koordinaatorite kohtumine.

2007. aastal valiti KUNO parimaks tegevusmudeliks 300 Põhjamaade Nordplusi kõrgharidusprogrammi võrgustiku seas.^[2]

Võrgustikku kui parimat Nordplusi kõrgharidusprogrammi tegevusmudelit tutvustasid programmi avakonverentsil 8.-9.11.2007 Kopenhaagenis KUNO juhtnõukogu liikmed ^[3]