Erika Nõva

Erika Nõva (sündinud Erika Volberg, 1934–1937 Erika Breiberg; 4. aprill 1905 Muuksi – 22. aprill 1987 Tallinn) oli eesti arhitekt.

Erika Nõva sündis Muuksi külas Toomani talus pere kaheksanda lapsena. 1931. aastal lõpetas ta Tallinna Tehnikumi arhitektuuriosakonna Eesti esimese naisarhitektina.

Kuigi Erika Nõva sai tuntuks ka kui paljude ühiskondlike hoonete looja, jäi ta eelkõige truuks oma juurtele ja tundis kõige rohkem huvi taluehituse traditsioonide ja rahvusliku maa-arhitektuuri vastu. 1930. aastatel Põllutööministeeriumi Asundusametis töötades projekteeris ta põllumajanduslikke uudisasundusi ja tüüpelamuid Pillapalus, Peressaares, Suursoos ja Lepplaanes. Oma projektides lähtus ta praktilistest vajadustest ja maaelu traditsioonidest. Samadele põhimõtetele jäi ta truuks ka pärast sõda sovhoosiasulaid planeerides.

Muuhulgas on Erika Nõva projekteerinud 1937. aastal August Mälgule kingitud Lagle talu hooned. Tema projektid said auhindu ka paljudel konkurssidel.

Erika Nõva looduslähedast ja traditsioonilist stiili esindab ka tema enda maja Nõmmel.

Erika Nõva on disaininud ka mööblit.

• Haapsalu Linna Algkool, Ehte 14 (1938)^[1]
• Alar Kotliga koostöös Tallinna Inglise Kolledži hoone, nüüd Tallinna Ülikooli Terra hoone Narva mnt 25 (1939)
• Tallinna Spordihoone, 1938
• Tallinna Keskhaigla
• Kalevi Keskstaadioni (endise Komsomoli staadioni) eelprojekt

Erika Volberg abiellus 1934. aastal Ilmar Breibergiga, järgmisel aastal sündisid kaksikud Tiiu ja Ants. Ühiselt võeti eestistamise käigus 1937. aastal uus perekonnanimi Nõva.

Erika vend oli arhitekt August Volberg.

• "Toomani. Erika Nõva mälestused". // Eessõna Tiiu Mürk, Ants Nõva. Toomani Talumuuseum. 2005. 128 lk
• "Minu töö ja elu". // Koostaja Anne Lass, toimetaja Elo Lutsepp. Eesti Arhitektuurimuuseum. Tallinn 2006. 72 lk