Diogenes

See artikkel räägib küünikust; samanimeliste kohta vaata lehekülge Diogenes (täpsustus)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Diogenes Sinopest (vanakreeka keeles Διογένης ὁ Σινωπεύς ,Diogenēs ho Sinōpeus; u 412 eKr Sinope – 323 eKr Korintos) ehk Diogenes Küünik (vanakreeka keeles Διογένης ὁ Κυνικός, Diogenēs ho Kunikos), ka hüüdnimega koer (Kreeka keeles kyon) oli vanakreeka filosoof, Antisthenese õpilane ja üks küünikute koolkonna rajajatest. Pidas eetikana käsitatud filosoofiat ainukeseks vajalikuks elujuhiseks ning usukultust, riigikorda, inimesi ühiskonnaga siduvaid tavasid meelevaldseiks ja järgimist mitteväärivaiks.^[1]

Diogenes sündis Sinopes Musta mere lõunarannikul (tänapäeval Sinop Türgi alal), erinevatel andmetel 412. ja 404. aasta vahemikus eKr. Isa Hicesias oli pankur ja ka Diogenes oli kaasatud ärisse. Mõlemad saadeti Sinopest välja süüdistatuna raha võltsimises ehk müntide ümbervermimises. Tegelikult võis Hicesias juba võltsitud münte märgistades proovida tõsta ehtsate hinda ja süüdistus esitati poliitilisel ettekäändel. Diogenes otsustas lahkuda Ateenasse ja tegeleda ühiskondlike väärtuste muutmisega.

Diogenesele meeldis Antisthenese, Sokratese endise õpilase askeetlik õpetus ja vaatamata brutaalsele vastuvõtule hakkas ta tema õpilaseks. Antisthenes ajas ta kepihoopidega välja, aga Diogenes olevat vastanud: "Löö, kuid ei leidu nii kõvast puust keppi, mis hoiaks mind sinust eemal, nii kaua kui ma arvan, et sul on mulle midagi öelda."^[2] Varsti möödus ta oma õpetajast nii mainelt kui ka askeesi äärmuslikkuse poolest. Tema elustiil vastas täielikult õpetusele, mis laitis Ateenas valitsevat edevust, teesklust ja silmakirjalikkust. Lugudes Diogenesest antakse edasi tema põlgust ühiskondlike institutsioonide vastu alates perekonnast ja lõpetades riigi ja tsivilisatsiooniga. Vahel hulkus ta Ateenas ringi keskpäeval, käes põlev latern. Kui talt küsiti, mida ta teeb, vastas Diogenes: "Otsin inimest."^[3] Kord kutsutud ta suursugusesse majja ja keelatud maha sülitada, mille peale sülitas Diogenes tollele näkku ja vabandas, et ei leidnud sobivamat kohta (Öeldes 'See oli ainuke kasimata koht siin majapidamises'^[4]). Et karastada ennast erineva ilmastikuga, elas Diogenes Kybele templi vanades tünnides.^[5] Platoni abstraktset filosoofiat põlgas ta sügavalt ja pidas Sokratese tegelikuks pärandi jätkajaks Antishenest. Platon olevat oma Akadeemias koos õpilastega arutledes inimese definitsiooni üle jõudnud järeldusele, et inimene on kahejalgne sulgedeta olend, mille peale Diogenes kitkunud kukelt suled seljast ja viinud selle Platonile, hüüdes: "Vaata,ma tõin sulle inimese!".

Mereröövlid vangistasid Diogenese teel Aigina (kreeka keeles Αίγινα) saarele ja müüsid ta Kreetal korintoslasele Xeniadesele. Orjaturul küsiti ta ametioskuste kohta, mille peale küünik vastas, et tema teab ainult ühte ametit, mis on inimeste valitsemine ja tema sooviks isandat, kes vajab valitsejat (Lauses peitub sõnamäng, valitsemine ja väärtuste õpetus olid vanakreeka keeles samased.) Xeniades võttiski ta oma kahe poja juhendajaks. Diogenes jäigi elu lõpuni Korintosele ja pühendus voorusliku elutunnetuse saavutamisele. Kõnelejana olevat Diogenes olnud ületamatu ja võitnud väitlustel keda tahes. Korintosel olevat toimunud ka kohtumine Aleksander Suurega. Suurmehed olevat vahetanud vaid paar lauset. Diogenes puhkas päikesepaistel ja Aleksander, olles meelitatud võimalusest kohtuda suure filosoofiga, küsinud, kas ta ei võiks talle ükskõik millise teene teha – Diogenes vastanud: "Jah, astu päikese eest ära".^[6][4] Makedoonlane omakorda vastanud: "Kui ma poleks Aleksander, sooviksin olla Diogenes". Teise variandi järgi vaadelnud filosoof teraselt hunnikut inimluid ja Aleksandri küsimusele, et mida ta vaatab, vastas Diogenes: "Otsin su isa konte aga ei suuda eristada neid orja omadest". Diogenese surmastki on mitmeid vastukäivaid versioone. Ta olevat haigestunud ja surnud toore kaheksajala söömise pärast või nakatunud koera hammustuse tagajärjel.

Antisthenest, Kratest Teebast ja Diogenest peetaksegi küünikute koolkonna rajajateks. Diogenese mõtted on jõudnud meieni mitte otseste, vaid kaudsete allikate kaudu, kuigi ta olevat Plutarchose ja Diogenes Laertiose väitel kirjutanud kümme raamatut, seitse tragöödiat ja hulga kirju. Küünikute ideed olid lahutamatud nende käitumisest ja kommetest. Diogenese väitel ühiskondlikult kunstlik kasvatus ei tee inimesi õnnelikuks, vaid tuleb tagasi pöörduda lihtsa looduslikkuse juurde. Enamus kunste ja teadusi, nagu muusika, matemaatika ja geomeetria on kasutud ja keskenduda tuleb ainult eetikale. Diogenes on selle kohta öelnud: "Inimene ise on teinud jumala lihtsatest kingitustest keerulised." Vooruslikkuse saavutamiseks tuleks loobuda kõigist füüsilistest naudingutest ja nälg ning valu ainult aitavad positiivselt kaasa, sest ainult vooruslikkus teeb õnnelikuks. Diogenes kasutas teadaolevalt esimesena sõna kosmopoliit enda kohta, mis oli radikaalne avaldus ajajärgul kui vaba inimese identiteet oli seotud mingi kindla linnriigi kodakondsusega.

Lisanime koer seostatakse nii sellega et Diogenes õppis Antisthenese juures Kynosargeses^[7] gümnaasiumis, kui ka ta ise ülistas koeralikku ellusuhtumist eeskuju vääriva näitena. Koerad elavad täielikult käesolevas hetkes; tunnevad vaistlikult ära nii sõbrad kui vaenlased; söövad, magavad ja roojavad vajadusel, ning ei tegele kunstlike normide seadmisega kõigile sellele. Küsimusele miks teda koeraks kutsutakse vastanud Diogenes: "Kraabin kintsu neil kes mulle midagi annavad, vingun nende kallal kes keelduvad ja löön hambad säärde lurjustel."^[8] Korintoslased olevat peale surma püstitanud talle koeraga samba.

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Diogenes

• Lives of the Eminent Philosophers Diogenes Laërtius Translated by Robert Drew Hicks
• Diogenes of Sinope
• THE EUROPEAN GRADUATE SCHOOL. DIOGENES OF SINOPE – BIOGRAPHY
• Life of Diogenes