Ayn Rand

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2013) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Ayn Rand
Sünniaeg	2. veebruar 1905 Peterburi (Venemaa keisririik)
Surmaaeg	6. märts 1982 (77-aastaselt) Manhattan
Matmispaik	Kensico kalmistu
Amet	filosoof, kirjanik
Koduleht	https://aynrand.org/
Autogramm
[muuda Wikidatas]

Ayn Rand (sünninimi Alissa Zinovjevna Rosenbaum; 2. veebruar (vkj 20. jaanuar) 1905 Peterburi – 6. märts 1982 New York) oli kirjanik ja filosoof, kes elas kuni 1926. aastani Venemaal ja seejärel Ameerika Ühendriikides. Ta oli kapitalismi toetaja ja individualismi eest seisja.

Alissa sündis Venemaal suures peres. Tema isal oli suur mugavustega korter, mille allkorrusel oli apteek. Väiksena tahtis Alissa asuda elama läände ning saada suureks mõtlejaks ja kirjanikuks. Pärast 1917. aasta veebruarirevolutsiooni natsionaliseerisid kommunistid tema isa apteegi, mistõttu perekond jäi vaesusse. Mõte läänest oli nüüd veelgi ahvatlevam ning 1926. aastal jättis ta oma pere ja kodumaa, läks New Yorki ega pöördunud enam tagasi.

1929. aastal abiellus ta Charles Francis O'Connoriga (1897–1979). Lapsi neil polnud.

Kümmekond aastat tegi ta juhutöid, kuid ei unustanud soovi saada suureks mõtlejaks ja kirjanikuks. Tema unistused täitusid ning ta meenutas oma raamatukangelasi, kes olid vaprad, individualistlikud ja tahtekindlad.

Rand, kes keeldus uskumast tubaka kahjulikkust, oli ahelsuitsetaja ning haigestus kopsuvähki^[1], teda opereeriti 1974. aastal.

Rand suri 1982. aastal oma kodus, Murray Hilli korteris, südamepuudulikkusse.

1943. aastal ilmus romaan "The Fountainhead" (eesti keeles "Allikas", tõlkinud Allan Eichenbaum; Varrak 2001), kuhu kirjutas ta esimest korda sisse objektivistliku filosoofia. Randi objektivistliku filosoofia kolm märksõna on individualism, mõistus ja kapitalism. Randi filosoofia kohaselt on looduslik maailm olemas. Selle eksisteerimine ei sõltu inimeste mõistusest. Selle kohaselt on ta metafüüsiline realist. Veelgi enam, ta eitab üleinimlikkust, determinismi ja fatalismi.

Inimese kõige olulisem funktsioon on võime mõelda. Mõtlemine tähendab teadvustamist, selle abil me mõistame ja loome seoseid kogemuslikus maailmas. Rand toetas nähtust, mida ta nimetas isekuse vooruseks. See ei tähenda, et võib teha, mida ise tahetakse, vaid inimese elu eesmärk on jõuda õnneni. Selleks et jõuda õnneni, mis on Randi jaoks "hea" kõrgem vorm, tuleb kasutada mõistust.

Randi filosoofia sarnaneb kapitalismiga, mida ta tulihingeliselt pooldas.^[2]

Mõned tsitaadid:

Inimene, kes laseb oma juhil endale ettekirjutusi teha, pole muud kui autovrakk, mida prügimäele veetakse;

Karjääriredelil on kõige parem ronida võimaluste pulkadele astudes;

Läbi sajandite on olnud inimesi, kes on asunud tundmatule teele, kaasas ei midagi muud peale omaenda nägemuse;

Tsivilisatsioon on progress privaatühiskonna suunas. Metslaste eksistents on avalik ja seda hoiavad ohjes hõimuseadused. Tsivilisatsioon on protsess, mis vabastab inimese inimestest;

Tema lähedane sõber ameerika filosoof Harry Binswanger kirjeldas teda kui harukordset geeniust ("once in a millennium genius").^[3]

• Rand, Ayn 2001. "Allikas". (Tõlkinud Allan Eichenbaum.) Tallinn: Varrak. (Originaal: 1943, "The Fountainhead".)

• Allan Gotthelf, Gregory Salmieri, "A Companion to Ayn Rand", John Wiley&Sons, 2016
• Ayn Rand: Can two new biographies unravel the mystery of the mad, sad heroine of the American right? Johann Hari feels compassion for a monster