Aleksei Tolstoi

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Aleksei Nikolajevitš Tolstoi (vene keeles Алексей Николаевич Толстой; hüüdnimi Seltsimees Krahv; 10. jaanuar 1883 (vkj. 29. detsember 1882) Nikolajevsk, Samara kubermang – 23. veebruar 1945 Moskva) oli vene kirjanik, ajalooliste romaanide autor.

Tema isa oli erruläinud husaar ja maaomanik ning ema lastekirjanik. Kui Tolstoi ema oli kaks kuud rase, põgenes ta koos oma armukese Aleksei Apollonovitš Bostromiga kodust. Vastsündinud Aleksei kirjutas ta samuti Bostromi nimele. 13-aastaselt sai Aleksei Tolstoi teada, et ta bioloogiline isa on hoopis krahv Nikolai Aleksandrovitš Tolstoi, kuid sellest hoolimata jätkas ta elamist teda üles kasvatanud isa juures. Kuid Nikolai Tolstoi jättis oma pojale pärast surma 30 000 rubla ja väärika perekonnanime.^[viide?]

1917. aasta Oktoobrirevolutsiooni ajal emigreerus ta Saksamaale ja hiljem Prantsusmaale. 1923. aastal naasis ta kodumaale, leppides ühtlasi ka kommunismiga. Tema tööd tasustati kolme Stalini preemiaga.

Tema sulest on ilmunud palju kuulsaid romaane, teiste seas ka "Insener Garini hüperboloid", “Aeliita” ja lastejutt "Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused", Carlo Collodi Pinocchio töötlus. Oma mahukate ajalooromaanidega "Kannatuste rada" ja "Peeter Esimene" üritas heakskiitvalt mõtestada ja õigustada bolševismi^[viide?].

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Aleksei Tolstoi

• Vaapo Vaher, "Kalamari kirjaniku lõtvadel huultel" – Sirp 7. märts 2003, lk 7