Ado Grenzstein

See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2024) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Ado Grenzstein (pseudonüüm A. Piirikivi; 5. veebruar 1849 Kõksi küla, Tarvastu kihelkond, Viljandimaa, Liivimaa kubermang – 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, maalikunstnik Tõnis Grenzsteini vend.

Grenzstein õppis aastatel 1871–1874 Cimze seminaris ja oli seejärel aastatel 1874–1876 Audrus köster ja Audru kihelkonnakooliõpetaja. Aastal 1876 kutsuti ta Tartu Hollmanni seminari õpetajaks. Aastatel 1878–1880 täiendas Grenzstein end Viini pedagoogiumis.

1881. aastal asutas Ado Grenzstein ajalehe Olevik, mis oli pärast Carl Robert Jakobsoni surma mõnda aega tähtsaim eesti ajaleht. Grenzstein asus 1901. aastal elama välismaale, algul Dresdenisse, hiljem Pariisi.

Grenzsteini osa üle eesti kultuuriloos on vaieldud. Friedebert Tuglas andis Grenzsteinile ühekülgse negativistlikkusse kalduva hinnangu. Esialgsete hinnangute järgi loobus Grenzstein 1888 rahvuslikust suunast ja hakkas õigustama venestamist^[viide?]. Ta jõudis isegi selleni, et kahtles, kas eesti rahvuse kadumine oleks mingi kaotus inimkonnale^[1]. Tema vaateid on iseloomustatud "rahvusliku nihilismina"^[2]. Väidetavalt sai Grenzsteinist Prantsusmaal veendunud antisemiit, kelle meelest Eesti esijuut olevat Jaan Tõnisson.^[3] Hiljem on Ado Grenzsteinist enne sõda ja Nõukogude okupatsiooni ajal loodud negatiivne pilt vaidlustatud. "Värskemad käsitlused on osutanud Ado Grenzsteini väärika tagasituleku võimalusele, kuna on mõistetud, et ka eestlaste religioossuseni ulatuv rahvuslus, mida Grenzstein kritiseeris, väärib (enese)kriitikat."^[4] Tema rolli ajaloos on 1986. aastast peale (Mart Laar, Jaan Undusk jt) osavõtul ümber hinnatud.^[5]

Samuti mõtles Grenzstein välja ja võttis kasutusele eestikeelseid maletermineid: "male", "lipp", "kuningas" jne.

Ado Grenzstein avaldas 1886. aastal "Oleviku" tasuta eralisana esimese eestikeelse taevakaardi (Taeva-Kaart). Taevakaardis avaldatud 55 tähtkuju on peamiselt Grenzsteini enda nimetatud ja astronoomias üldtuntud tähtkujudest osaliselt ümber grupeeritud eesti pseudomütoloogia alusel.

• Vanker (Suur Vanker)
  • Vankri ais
  • Härg ja Hunt
  • Lõhnasjaak
• Rootsi hobune (Väikese Vankri Kochab)
• Põhjanael (Väikese Vankri α)
• Pisuhänd (Lohe)
• Rõugutaja (Karjane)
• Jõulutäht (Veomehe Kapella)
• Soome sild (Perseus)
• Look (Kassiopeia)
• Endel (Kefeus)
• Murueide tütred (Andromeeda)
  • Murueit (Andromeeda Alpheratz)
• Laulik (Pegasuse α)
• Vanemuine (Lüüra)
• Juta (Luik)
• Põhjakotkas (Kotka Altair)
• Oda (Kotka η)
• Loojarist (Delfii)
• Hiiglane (Herkules)
• Ilmarine (Maokandja)
• Kääpa jõgi (Madu)
• Kuhja lava (Põhjakroon)
• Mana (Jäär)
• Peigmees (Sõnn)
  • Sõel (Plejaadid)
  • Näkineid (Sõnni η)
  • Peigmees (Sõnni Aldebaran)
  • Pulmalaud (Hüaadid)
  • Mõrsja (Sõnni λ)
• Kalev (Kaksikud)
  • Alev (Kastor)
  • Kalev (Polluks)
  • Sulev (Kaksikute γ)
  • Kalevi neitsid (Kaksikute δ, ε, ζ, η, υ, ι, χ ja λ)
• Kalevi iste (Vähk)
• Kungla kuningas (Lõvi)
• Linda (Neitsi)
• Hiiglase tütar (Kaalud)
• Salme (Skorpion)
• Tähtipoeg (Ambur)
• Vete-ema (Kaljukits)
• Tuule-ema (Veevalaja)
• Kalevi vagu (Kalad)
• Vaenuköis (Vaal)
• Emajõgi (Eriidanus)
• Kõu (Orioni Betelgeuse)
• Äike (Orioni Bellatrix)
• Kalevi mõõk (Orioni vöö)
• Pikker (Orioni Riigel)
• Reha (Orioni mõõk)
• Uku (Väike Peni)
• Taara (Suur Peni)
• Lennuk (Argo Laev; endine, pole Eestis nähtav)
• Võhand (Hüdra)
• Sõnatark (Karikas)
• Valgelind (Kaaren)
• Linda kudrused (Hobu)
• Hõbevalge (Lõunakala; pole Eestis nähtav)
• Kõu-tütar (Jänes)
• Iruämm (Tuvi; pole Eestis nähtav)
• Kalevi säng (Ükssarvik)
• Juta juuksed (Berenike Juuksed)
• Aleksander II süda (Jahipenide Cor Caroli)
• Juta linik (Kilp)
• Ellerheinad (Väike Lõvi)
• Kullerkupud (Suure Vankri υ, ι, χ ja φ)
• Maasikad (Suure Vankri ο, ρ, δ ja τ)
• Mets (Karjase υ, ι ja χ)
• Ahti (Perseuse Algol)
• Sõstrasilmad (Veomees)
• Taara tammik (Suure Peni δ, ε, η, ο, σ, τ ja ω)

"Ma arvasin, et sakslastest ainult venelaste abil jagu saame, ja lootsin, et pärast seda venelastest nende rumaluse tõttu isegi jagu saame." (Friedebert Tuglas, Ado Grenzsteini lahkumine, lk 159.)

• 1877 – "Esimesed luuletused" (luulekogu)
• 1877–1880 – "Saksa keele õpetaja" I–III (õpik)
• 1878 – "Kooli Laulmise raamat"
• 1879 – "Koolmeistri käsiraamat"
• 1883 – esimene eestikeelne maleõpik
• 1884 – Eesti sõnaraamat (sisaldab 1600 uut ja võõrsõna)
• 1887–1888 – "Eesti Lugemise-raamat" I–II
• 1888 – "Laulud ja salmid" (luulekogu)
• 1891 – "Elumaja ehe". Tartu.
• 1894 – "Eesti küsimus"
• 1897 – "Linna puud ja puiestikud". Jurjev.
• 1899 – "Kauni keele kaitsemiseks"
• 1899 – "Mõttesalmid" (luulekogu)
• 1899 – "Herrenkirche oder Volkskirche" (Härraskirik või rahvakirik)
• 1912 – "Juudi küsimus"
• Artikleid kasvatuse kohta ilmus ka Olevikus.
• 1898 rajati arhiiv "A. Grenzsteini kirjakogu". Sellest on säilinud 18 köidet ja see asub Eesti Kirjandusmuuseumis.
• 2012 "Eesti haridus" (artiklite valimik). Koostaja ja eessõna lk 9–27: Simo Runnel. Sari Eesti mõttelugu, nr 106, Ilmamaa, Tartu, 544 lk; ISBN 9789985774380; teose tutvustus kirjastuse kodulehel: sisukord, eessõna ja nimeloend, PDF-failina

Vajab täiendamist

• Aleksander Kruusberg, Aadu Grenzstein, Eesti Kirjandus 1916, nr. 11, lk. 386–397 ja nr. 12, lk. 409–439
• Aleksander Kruusberg, A. Grenzsteini müüdavus, Eesti Kirjandus, 1921, nr. 3, lk. 82–93; nr. 4, lk. 116–122; nr. 5, lk. 141–153; nr. 6, lk. 171–179
• Aadu Grenzsteini võitlus Jaan Tõnissoniga (koostanud Aleksander Kruusberg), Tartu, Odamees 1921
• Friedebert Tuglas, Ado Grenzsteini lahkumine, Tartu 1926
• Eesti kirjanduse ajalugu, II köide, Eesti Raamat, Tallinn 1966, lk. 374–375 (Endel Nirk) ja 554–558 (Rudolf Põldmäe)
• Mart Laar, A. Grenzsteini Kirjakogust, Keel ja Kirjandus 1984, nr. 6, lk. 359–363
• Mart Laar, Tuglas, ajalugu ja "Ado Grenzsteini lahkumine", Looming, 1986, nr. 12
• Jaan Undusk, "Esimene Eesti juudiõgija". Ado Grenzsteini endatapp antisemitismis, Vikerkaar, 1991, nr. 2-3
• Jaanus Arukaevu, Ado Grenzsteini tagasitulek: Essee, Akadeemia, 1997, nr. 12
• Uus katse hinnata Ado Grenzsteini rolli Eesti ajaloos (ülevaade seminarist, kus osalesid Krista Aru, Jaanus Arukaevu, Ea Jansen, Toomas Karjahärm ja Jaan Undusk) – Tuna 1999, nr. 2, lk. 111–125
• "Jüri Tilk Ado Grenzteinist." – Artiklis: Anu Pallas. Isamaaline tundmus. Eesti ja Soome kirjamees Jüri Tilk ehk Yrjö Virula. – Keel ja Kirjandus, 2010, nr 3, lk 194–210

Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: Ado Grenzstein

• Ado Grenzstein Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Biograafia ESBL-is