Carlos II

Carlos II (6. november 1661 – 1. november 1700) oli viimane Hispaania monarh Habsburgide dünastiast (valitses 1665–1700), Felipe IV poeg.

Kuna tema eelkäijad olid juba mitu põlvkonda abiellunud lähisugulastega, siis oli ta degenereerunud ning võimetu riiki valitsema. Poolteist sajandit ja 5–7 põlvkonda varem elanud Juana Nõdrameelsest põlvnes ta koguni 14 teed pidi. Habsburgide dünastias oli tavaline mitte üksnes nõbude omavaheline abiellumine, vaid Carlose lähedaste esivanemate seas oli koguni 3 juhtumit, kus onu oli abiellunud oma õetütrega, sealhulgas tema isa Felipe IV oli ema Austria Mariana onu. Tema isal Felipel oli kolme naisega 13 last, kellest täiskasvanuks sai 4, lapsi sai kaks (mõlemad välismaale abiellunud tütred) ja neistki ühe sugu suri ülejärgmises põlves välja. Carlos II oli ka impotentne ja nii lõppes Habsburgide Hispaania liin temaga.

Üks väheseid Carlose iseseisvaid otsuseid oli Suure Nõukogu (Junta Magna) kokkukutsumine, mis uuriks Hispaania inkvisitsiooni. Nõukogu aruanne inkvisitsiooni tegudest oli hävitav ja suurinkvisiitor kutsus kuningat üles seda tulle heitma. Kui Carlose järglane troonil Felipe V samuti õudse aruandega tutvuda tahtis, ei suudetud sellest enam ühtegi koopiat leida.

Carlos abiellus 1679 Orléansi hertsogi Philippe I tütre Marie Louise d'Orléansiga, kes suri 1689 arseenimürgitusse ^[1]. Juba samal aastal abiellus Carlos kirja teel uuesti Pfalzi kuurvürsti Philipp Wilhelmi tütre Maria Annaga, kes oli isa 18 lapsest 13. Maria Anna saabus Hispaaniasse 1690. aasta kevadel. Kummastki abielust lapsi ei sündinud. Teist abielu iseloomustas Carlose ema ja abikaasa lakkamatu vaen, mis lõppes ema Mariana surmaga 1696 61-aastaselt.

Surres määras Carlos troonipärijaks oma poolõe Maria Theresa ja Louis XIV pojapoja Philippe'i, kuid nõudis oma testamendis kuninga alalist resideerimist Madridis, mis pidi välistama Prantsuse ja Hispaania kroonide ühendamise. Juhuks kui Philippe pidanuks troonist loobuma või surema, määras Carlos pärijaks tema noorema venna Charlesi, kolmandana aga Habsburgide Austria liini esindaja, oma õemehe keiser Leopold I poja Karli. Inglismaa ja Austria kartsid Philippe'i võimuletuleku korral Prantsusmaa mõju ülemäärast kasvu ning sellepärast puhkes pärast Carlos II surma Hispaania pärilussõda. Felipega pääses Hispaaniat valitsema Bourbonide dünastia, mis valitseb tänapäevani, ja ka Juan Carlos I on Felipe V järeltulija.