Nothing Special   »   [go: up one dir, main page]

Mine sisu juurde

Mehhiko

Allikas: Vikipeedia
Prinditavat versiooni ei toetata enam ja selles võib olla viimistlusvigu. Palun uuenda enda brauseri järjehoidjad ja kasuta selle versiooni asemel brauseri harilikku prindifunktsiooni.

Mehhiko Ühendriigid


hispaania Estados Unidos Mexicanos
Mehhiko asendikaart
Riigihümn "Himno nacional mexicano"
Pealinn México
Pindala 1 972 550 km² Muuda Vikiandmetes
Riigikeel hispaania
Rahvaarv 132 274 416 (2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus 67,1 in/km²
President Claudia Sheinbaum
Iseseisvus 16. septembril 1810
SKT 1149,919 mld $ (2017)[2] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 8910 $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
Valuuta peeso (MXN)
Ajavöönd maailmaaeg −6 kuni −8
Tippdomeen .mx
ROK-i kood MEX
Telefonikood 52

Mehhiko (ametlikult Mehhiko Ühendriigid) on föderaalne konstitutsiooniline vabariik Põhja-Ameerikas. Mehhiko piirneb põhjas Ameerika Ühendriikidega, lõunas Guatemalaga ja kagus Belize'iga. Ulatub Vaiksest ookeanist Kariibi mereni. Mehhiko on suuruselt viies riik Ameerikas ja rahvaarvult 10. maailmas. Mehhiko on maailmas tuntud eelkõige ligemale 3000 aasta vanuste põlisrahvaste kõrgkultuuride poolest (asteegid, olmeegid, tolteegid, misteegid, sapoteegid, maiad). Mehhiko föderatsioon koosneb 31 osariigist ja eraldiseisvast México linnast.

Asend ja mõõtmed

Riigi mandriosa paikneb Põhja-Ameerika mandri lõunaosas. Mehhiko piirneb põhjas USA-ga ning lõunas (Yucatáni poolsaarel) Guatemala ja Belize'iga. Läänes piirneb riik Vaikse ookeani ja California lahega, idas Atlandi ookeanist, Mehhiko lahe ja Kariibi merega.

Riigi pindala on 1 964 375 km². Mandriosa pindala on 1 959 248 km², saarte pindala 5127 km²[viide?] või 5073 km².[viide?]

Rannajoone pikkus on 11 122 km. Selle näitaja poolest on Mehhiko Ameerika riikide seas Kanada järel teisel kohal.

Mehhiko on kõige laiem oma põhjapiiril.

Mehhikol on arvukalt saari, sealhulgas Revillagigedo saared (Socorro saar, Clarióni saar, San Benedicto saar, Roca Partida saar) ja Maríase saared Vaikses ookeanis, Guadalupe saar, Cedrose saar, Ángel de la Guarda saar, Coronado saared, Rocas Alijos, Tiburóni saar, Carmeni saar California poolsaare ja Sonora ranniku lähedal ning Ciudad del Carmen, Cozumel, Mujerese saar ja Alacranes Atlandi ookeani basseinis.

Nimi

Mehhiko nimi ning kõik selle tuletised, näiteks mexicano ('mehhiklane') ja mexicanismo ('Mehhiko hispaania keelele omane keelend'[4]), soovitatakse hispaania keeles kirjutada "México" [m'ehhiko].

Loodus

Mehhiko füüsiline kaart

Pinnamood

Citlaltépetli vulkaan (5610 m), riigi kõrgeim mägi
Barranca del Cobre Chihuahua osariigis, osa Lääne-Sierra Madrest
Popocatépetli vulkaan

Pinnamood on väga ebatasane. Riigis on arvukalt vulkaane. Riiki läbivad mäestikud Ida-Sierra Madre ja Lääne-Sierra Madre, mis on Kaljumäestiku pikendused. Lääne-Sierra Madre lõpeb Nayaritis, kus ühineb Cordillera Neovolcánicaga. Sealt alates kulgeb rööbiti Vaikse ookeani rannikuga Lõuna-Sierra Madre.

Cordillera Neovolcánica läbib riigi läänest itta ja ühineb Sierra Mixtecas 3395 m kõrgusel Ida-Sierra Madrega. Suure vulkaanilise aktiivsusega Cordillera Neovolcánicas paiknevad Mehhiko kõrgeimad mäetipud Orizaba ehk Citlaltépetl (5610 m), Popocatépetl (5462 m), Iztaccíhuatl (5286 m), Nevado de Toluca (4690 m), La Malinche (4461 m) ja Nevado de Colima (4340 m). Selles piirkonnas sündis maailma noorim vulkaan Paricutín.

Ida-Sierra Madre pikendus kagu poole on Sierra Madre de Oaxaca, mis Tehuantepeci maakitsusel ühineb Lõuna-Sierra Madrega. Sealt ida poole jäävad Chiapase Keskplatoo ja Sierra Madre de Chiapas, mille kõrgeim tipp on Tacaná vulkaan (4117 m).

Mehhiko kiltmaa ja mäeahelikest kaugele ida poole, Mehhiko lahe äärde jäävad tohutud rannamadalikud, kus leidub soid, laguune ja liivavalle.

Veestik

Mehhiko suurimaks järveks on 1080 km² suurune Chapala järv, mis asub riigi suuruselt teise linna Guadalajara läheduses.

Pikim jõgi on Rio Grande, mis suubub Mehhiko lahte ja moodustab üle 2000 km pikkuse piiri USA Texase ja New Mexico osariigi ning Mehhiko vahel.

Poolsaared

Paekivist aluskivimiga Yucatan on üsna madal maasfäär, mille keskmine kõrgus on vaid 30 meetrit üle merepinna. Teine suurem Mehhiko poolsaar – California poolsaar – on sootuks teistsuguse ilmega. Tegemist on 1125 kilomeetri pikkuse kitsa maaribaga, mis saab alguse USA California osariigi lõunapiirilt ning tekitab poolsaare ja mandri vahele California lahe. Paljud mäed sellel Vaiksesse ookeani sirutaval maaribal ulatuvad rohkem kui 3000 meetri kõrgusele merepinnast.

Mehhiko kiltmaa

Mehhiko keskosas laiub suur ja kõrge põhja poolt avatud platoo – Mehhiko kiltmaa, mida piiravad kaks lõunas omavahel kokku jooksvat mäestikku: Lääne-Sierra-Madre ja Ida-Sierra-Madre. Kiltmaa võtab enda alla ligi pool Mehhiko pindalast. Kõige kõrgem on platoo oma lääneküljel, laskudes sealt tasase kallakuna ida suunas. Lõunas, kus kiltmaaga ristuvad mitmed mäeahelikud ja vulkaanid, on maapind jälle kõrgem. Veracruzi ja Puebla linna vahel asub Orizaba vulkaan, mis on Mehhiko kõrgeim tipp.

Kliima

Mehhiko kliima ja maastik on väga mitmekesised. Seal leidub nii lumiseid mäetippe, tulikuumi kõrbetasandikke, aga ka lopsakaid vihmametsi. Kliima muutub lisaks maapinna kõrgusele ka põhja-lõunasuunaliselt. Maapind, mis jääb merepinnast madalamale kui 910 m, kannab nimetust tierra caliente (kuum maa); 910 m ja 1800 m vaheline kõrgusvöönd kannab nimetust tierra templada (mõõdukas maa) ning 1800 m kõrgemale jääb ala tierra fria (külm maa). Pealinn México jääb tierra templada vööndisse, mistõttu valitseb seal kuiv ja jahe kliima ning õhutemperatuurid on üsnagi stabiilsed. Mehhiko põhjaosas võib maksimaalne õhutemperatuur olla kohati üle 45 °C. Selline kuumus koos vähese sademetehulgaga ongi tekitanud ulatuslikke kõrbe- ja poolkõrbealasid. Kuiva kliimaga on ka suur osa riigi kesk- ja lõunaosast. Ohtralt niiskust on vaid kaugel lõunas ja kagus paiknevatel Mehhiko troopikaaladel. Kõige rohkem vihma sajab Yucatani poolsaarel ja riigi lõunatipus, kus sademeid võib olla rohkem kui 3000 mm aastas.

Haldusjaotus

 Pikemalt artiklis Mehhiko osariikide loend
Osariik Pealinn Rahvaarv (2010)[5] Pindala (km2)[6]
Aguascalientese osariik Aguascalientes Aguascalientes 1 184 996 5618
Baja California Baja California Mexicali 3 155 070 71 446
Baja California Sur Baja California Sur La Paz 637 026 73 922
Campeche osariik Campeche Campeche 822 441 57 924
Chiapas Chiapas Tuxtla Gutiérrez 4 796 580 73 289
Chihuahua osariik Chihuahua Chihuahua 3 406 465 247 455
Coahuila Coahuila Saltillo 2 748 391 151 563
Colima osariik Colima Colima 650 555 5625
Durango osariik Durango Durango 1 632 934 123 451
Guanajuato osariik Guanajuato Guanajuato 5 486 372 30 608
Guerrero Guerrero Chilpancingo 3 388 768 63 621
Hidalgo osariik Hidalgo Pachuca 2 665 018 20 846
Jalisco Jalisco Guadalajara 7 350 682 78 599
México osariik México Toluca 15 175 862 22 357
Michoacán Michoacán Morelia 4 351 037 58 643
Morelos Morelos Cuernavaca 1 777 227 4893
Nayarit Nayarit Tepic 1 084 979 27 815
Nuevo León Nuevo León Monterrey 4 653 458 64 220
Oaxaca osariik Oaxaca Oaxaca de Juárez 3 801 962 93 793
Puebla osariik Puebla Puebla 5 779 829 34 290
Querétaro Querétaro Santiago de Querétaro 1 827 937 11 684
Quintana Roo Quintana Roo Chetumal 1 325 578 42 361
San Luis Potosí osariik San Luis Potosí San Luis Potosí 2 585 518 60 983
Sinaloa Sinaloa Culiacán 2 767 761 57 377
Sonora Sonora Hermosillo 2 662 480 179 503
Zacatecase osariik Zacatecas Zacatecas 1 490 668 75 539
Tabasco Tabasco Villahermosa 2 238 603 24 738
Tamaulipas Tamaulipas Ciudad Victoria 3 268 554 80 175
Tlaxcala osariik Tlaxcala Tlaxcala 1 169 936 3991
Veracruzi osariik Veracruz Xalapa 7 643 194 71 820
Yucatáni osariik Yucatán Mérida 1 955 577 39 612
México Ciudad de México Cuauhtémoc 8 720 916 1485


Rahvastik

126 miljoni elanikuga on Mehhiko maailma suurima rahvaarvuga hispaaniakeelne riik, rahvaarv on Hispaaniast ligi kaks ja pool korda suurem. Mehhiko aladel on elanud paljud iidsed tsivilisatsioonid, näiteks olmeegid, maiad ja asteegid. Viimased asusid Mehhiko alale elama 13. sajandi paiku ning ehitasid oma pealinna Tenochtitláni samale kohale, kus praegu asub México linn. Suurema osa asteekide tsivilisatsioonist hävitasid 16. sajandi alguses hispaanlased. Tänapäeval moodustavad põlisameeriklased riigi 110 miljonist elanikust ligikaudu 7%. Ligikaudu 60% rahvastikust on mestiitsid – indiaanlaste ja hispaanlaste järeltulijad. Alates 1930. aastatest on Mehhiko valitsused edendanud seisukohta, et kõik mehhiklased on mestiitsid, mille raames eristatakse neid ainult põlisrahvaste kogukonda kuuluvuse, nende keelte rääkimise või kommete järgimise järgi. 1930. aasta rahvaloendusel ei jagatud elanikke enam valgeteks, põliselanikeks ja mestiitsideks, vaid keele järgi - hispaaniakeelsed ja põlisrahvaste keelte kõnelejad.[7][8]

Rahvastiku soolis-vanuselise jaotus (2020)
Vanus (aastates) Mehed (%) Naised (%) Kokku (%)
0–14 13,31% 12,7% 26,01%
15–24 8.61% 8.36% 16.97%
25–54 19.91% 21,15% 41.06%
55–64 3,79% 4,5% 8.29%
65+ 3.40% 4,27% 7.67%

Mehhikos moodustavad rahvast suure osa noorukid vanuses 0-24, mida iseloomustab sealne suur sündimus. Naiste osakaal on alates 25 aastaselt meeste omast suurem. Väiksema osa rahvastikust moodustavad vanemad inimesed, mis viitab lühikesele keskmisele elueale ja vanemaealiste väiksele osatähtsusele.

Mehhiko rahvastikupüramiid (2020)

Mehhiko rahvastikupüramiidilt on näha, et see on 3. etapis (Demograafilise arengu II etapp). Mehhiko rahvaarv suureneb endiselt ja iive on positiivne, kuid laste osakaal on vähenemas ning sündimus väheneb, kuid on ikkagi suur. Keskmine eluiga on suurenemise teel ja eakate osakaal suureneb.

Väljaränne

Filmidest ja meediast on maailmale hästi teada ebaseaduslik ränne Mehhikost Ameerika Ühendriikidesse. Arvatakse, et USAs elab 12 miljonit Mehhikos sündinud inimest, kuid Mehhiko päritolu inimesi elab seal salaja veelgi rohkem. Sellesuunaline inimeste liikumine pole üllatav, sest Mehhiko on kiiresti kasvava rahvastikuga vaene riik maailma ühe rikkama riigi naabruses. Mõlemas riigis olevad erinevad võimalused tekitavad inimestes soovi parema elu järele, mis tõttu põgenetaksegi USAsse. Mehhiko-USA rände puhul on selgelt näha, et rändevöö tekkimisel on oma osa mõlemal riigil.

Mehhiko omapäraks on kiire rahvastiku kasv ning väga noor elanikkond. Igal aastal kasvab Mehhiko rahvastik 2 miljoni inimese võrra, kes kõik vajavad varsti tööd. USA majanduskasvu perioodidel on nende inimeste järele ka praktiline vajadus. Just tänu sellele on juba 20. sajandi algusest saadik suhtutud Mehhikost tulevate illegaalide vastu üsnagi leebelt. Ränne Mehhikost USAsse on kestnud ligi sajandi ning Mehhikos räägitav hispaania keel on jõudnud ka paljudesse USA piirkondadesse.[9]

Tervishoid

Alates 1990. aastast on Mehhiko meditsiini osas üleminekuetapis ning paljud näitajad, näiteks suremus, on suurlinnades saadud pea sama väikeseks kui Saksamaal või Jaapanis.[10] Mehhiko meditsiiniline infrastruktuur on üsnagi kõrgelt arenenud ja seda just suuremates linnades, kuna maakogukondadel puudub endiselt varustus edasijõudnud meditsiini protseduuride jaoks. See tõttu on maaelanikud sunnitud parema arstiabi saamiseks linna liikuma.[11]

Riigi rahastatavad asutused, näiteks Mehhiko sotsiaalkindlustuse instituut (IMSS) ja riigitöötajate sotsiaalkindlustuse ja -teenuste instituut (ISSSTE), mängivad olulist rolli tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Eratervishoiuteenused on samuti väga olulised ja moodustavad 13% kogu riigi meditsiiniüksustest.[12]

Meditsiiniline väljaõpe toimub enamasti avalik-õiguslikes ülikoolides, kus palju spetsialiseerutakse kutse- või praktikakohtadele. Mõned Mehhiko avalik-õiguslikud ülikoolid, näiteks Guadalajara ülikool, on USA-ga sõlminud lepingud Ameerika Ühendriikide meditsiiniüliõpilaste vastuvõtmiseks ja koolitamiseks.[13]

Haridus

2004. aastal oli kirjaoskuse määr alla 14-aastaste noorte hulgas 97% [14] ja üle 15-aastaste inimeste seas 91% [14], asetades Mehhiko UNESCO andmetel maailma edetabelis 24. kohale.

National Autonomous University of Mexico on saanud 103. koha QS World University Rankingsis, ning see teeb sellest ühtlasi ka Mehhiko parima ülikooli.[15]

Muusika

Mehhiko ühiskond kuulab palju erinevaid muusikažanre, näidates Mehhiko kultuuri mitmekesisust. Pärimusmuusika hulka kuuluvad mariachi, banda, norteño, ranchers ja corridos; igapäevaelus kuulab enamik mehhiklasi kaasaegset muusikat, näiteks poppi, roki jne, nii inglise kui ka hispaania keeles. Mehhikos on Ladina-Ameerika suurim meediatööstus, kus reklaamitakse Mehhiko artiste, kes on kuulsad Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ning Euroopa osades, eriti Hispaanias.

Majandus

Riigid, millega Mehhiko on sõlminud vabakaubanduslepingu

Mehhiko majandus on suuruselt maailmas 11. kohal. Majandus suurenes 2010. aasta teisel poolel võrreldes esimese poolega 7,6%.[16]

1. jaanuarist 1994 on Mehhiko Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (NAFTA) liige. 2000. aastal sõlmis Mehhiko vabakaubanduslepingu Euroopa Liiduga.

Tööjõulisi on Mehhikos 46,2 miljonit, töötus oli 2009. aasta seisuga 5,5%.[17]

SKT ja tööjõu jaotumine sektoritesse
Sektor SKT osakaal Tööjõu osakaal
Põllumajandus 4,3% 13,7%
Tööstus 32,9% 23,4%
Teenindus 62,8% 62,9%

Väliskaubandus

Mehhiko tähtsaimad ekspordiartiklid on tööstuses produtseeritud kaubad, nafta ja naftasaadused, hõbe, puuviljad, köögiviljad, kohv ning puuvill. Mehhiko tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 80,5%, Kanada 3,6%, Saksamaa 1,4% (2009).[17]

Mehhiko tähtsaimad impordiartiklid on metallitöötlusmasinad, põllumajandusmasinad, autode koostedetailid, mootorsõidukite varuosad, lennukid, elektroonika ja lennukite varuosad. Mehhiko tähtsaimad impordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 56,7%, Hiina 9,35%, Lõuna-Korea 5,21% (2009).[17]

Vaata ka

Viited

  1. https://datos.gob.mx/busca/dataset/proyecciones-de-la-poblacion-de-mexico-y-de-las-entidades-federativas-2020-2070/resource/9e23c5ca-c866-4627-8ef0-6cfeca2391c0
  2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 18.10.2018.
  3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  4. Hispaania Kuningliku Akadeemia hispaania keele sõnastik
  5. censo2010.org.mx vaadatud 23.04.11 (hispaania keeles)
  6. "INEGI" vaadatud 23.04.11 (hispaania keeles)
  7. "MÉXICO NACIÓN MULTICULTURAL Programa Universitario". web.archive.org. 23. august 2013. Originaali arhiivikoopia seisuga 23. august 2013. Vaadatud 3. jaanuaril 2024.
  8. "Wayback Machine" (PDF). web.archive.org. Originaali arhiivikoopia seisuga 22. oktoober 2013. Vaadatud 3. jaanuaril 2024.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)
  9. Ülle Liiber (2013). Geograafia gümnaasiumile ( I kursus RAHVASTIK JA MAJANDUS). Tartu: Eesti Loodusfoto. Lk 42.
  10. "Mexican Health Care and Social Security".
  11. "Mexican history".
  12. "Mexican Health Information". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2010.
  13. "Mexican Health Care".
  14. 14,0 14,1 "Mexican Education". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuli 2011.
  15. "Mexican university".
  16. PuntoDigital.com välja otsitud 23.11.10
  17. 17,0 17,1 17,2 CIA Factbook välja otsitud 23.11.10

Välislingid

 Mehhiko – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus